Nutikad linnad: tuleviku linnad

Nutika linna tehnoloogialahendused

Kui valitsused asuvad nutika linna projekte ellu viima, investeerivad nad sageli mitmesugustesse tehisintelligentsetesse digitaalsetesse lahendustesse. Need nutika linna tehnoloogiad on loodud üheskoos töötama, et tuua kogukond kokku, rikastada linnaelanike elu, edendada jätkusuutlikkuse ja kestlikkusega seotud pingutusi, täiustada taristut ja toetada majanduskasvu.

Siin on mõned näited uuenduslikest nutika linna lahendustest.

Pilvandmetöötlus

Pilveandmetöötlus on andmetöötlusteenuste (sh serverite, salvestusruumi, võrgunduse, andmebaaside, tarkvara, analüütika ja iseõppimisvõime) pakkumine kohaliku serveri või personaalarvuti asemel Interneti kaudu.

Kuna see tehnoloogia on soodsam ja lihtsama juurdepääsuga, on pilvlahendused muutunud üha populaarsemaks nii tarbijate, ettevõtete kui ka riigiasutuste seas. Lisaks maksavad ettevõtted enamasti ainult nende pilvteenuste eest, mida nad kasutavad. See aitab ettevõtetel ja linnavalitsustel tegevuskulusid kontrolli all hoida ja pilvlahendusi ettevõtte kasvades skaleerida.

Paljud linnaametid migreerivad oma rakendused, tööjõusüsteemid ja muu kriitilise tähtsusega riigiasutuste teabe kohalikust salvestusruumist pilvkeskkonda, et uuendusi kiirendada, tõhusust suurendada ja kulusid vähendada. See võimaldab riigiasutustel olla paindlikum ja elastsem, aidates samal ajal kaitsta delikaatseid isikuandmeid. Lisaks võimaldavad pilvlahendused linna töötajatel ja elanikel teabele kaugühenduse kaudu turvaliselt juurde pääseda, mis on riigiasutuste teenuste pideva kättesaadavuse jaoks oluline.

Pilvandmetöötlus on nutikate linnade jaoks lausa hädavajalik, kuna need lahendused võimaldavad riigiasutustel:

• kulusid kokku hoida, kuna pole tarvis investeerida riistvarasse ja tarkvarasse, üles seada ja käitada kohapealseid andmekeskuseid ega hallata taristut;
• pidada kasvuga sammu ja pakkuda täpselt õigel määral IT-ressursse just siis ja seal, kus vaja;
• tagada parem jõudlus tänu kiirete, tõhusate ja turvaliste andmekeskuste ülemaailmsele võrgule;
• täiustada linna andmete, rakenduste ja taristu turvalisust ja kaitset;
• kiiremini töötada ja pääseda tohututele andmetöötlusressurssidele juurde vaid mõne minutiga;
• tõhustada linnajuhtide, töötajate ja IT-meeskondade tööd;
• tagada tegevuse järjepidevus tänu hõlpsale andmete varundamise ja avariijärgse taaste funktsioonidele.

Tehisintellekt

Tehisintellekt on arvutisüsteemi võime jäljendada inimaju kognitiivseid funktsioone (sh andmete analüüsimine, uue teabe põhjal õppimine ja probleemide lahendamine). Matemaatikat ja loogikat kasutades jäljendab arvutisüsteem inimese mõtteviisi, et võtta vastu teadlikke otsuseid.

Tehisintellektipõhine arvutisüsteem oskab teha prognoose või tegutseda olemasolevate andmete mustrite põhjal. Tehisintellekt oskab oma vigadest õppida, et olla edaspidi täpsem. Kuna küps tehisintellektisüsteem oskab uut teavet töödelda kiiresti ja täpselt, on see abiks keerukates stsenaariumides – sealhulgas isesõitvates autodes, pildituvastusprogrammides ja virtuaalsete abiliste jaoks.

Linnavalitsused kasutavad tehisintellekti kombineerituna teiste lahendustega nagu asjade Internet, servtöötlus ja plokiahel. Tehisintellekt võimaldab nutikatel linnadel kogukonnaga paremini suhelda, olulist teavet kiiresti avalikkusega jagada, säästa energiat ja vett ning toetada kõike alates nutikatest hoonetest ja lõpetades nutika tänavavalgustuse ja nutika liiklusega.

Näiteks kasutavad paljud nutikad linnad tehisintellektipõhiseid vestlusroboteid, et jagada elanikele veebis teavet ning anda nende küsimustele kiireid ja täpseid vastuseid. Lisaks on nii mõnigi valitsus juba investeerinud tehisintellekti kasutavatesse anduritesse transpordiandmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et muuta liiklusvoogu sujuvamaks. Need prognoosivad tehnoloogiad muudavad seda, kuidas linnu juhitakse, ja pakuvad linnaelanikele paremat elukvaliteeti.

Asjade Internet (IoT)

Vahel ka esemevõrguks või värkvõrguks nimetatud nn asjade Internet (IoT) koondab seadmeid ja tooteid, mis on ühendatud pilvkeskkonda, ning on loodud andmete kogumiseks ja turvaliseks edastamiseks. IoT võimaldab organisatsioonidel kiiresti andmeid koguda ja kasutada, et teha kiireid ja teadlikke otsuseid. Nutikatele linnadele pakub see tehnoloogia õigeaegseid ja asjakohaseid ülevaateid, mis võimaldavad iga tegevusvaldkonna organisatsioonidel tõhusamalt töötada ja klientidele paremat kasutuskogemust pakkuda.

Nutikamad linnad üle kogu maailma kasutavad IoT andureid andmete kiireks jäädvustamiseks ja mõistmiseks. IoT analüüsiandmed annavad linnajuhtidele peaaegu reaalajas põhjaliku ülevaate sellest, mis nende kogukondades toimub. See nutika linna tehnoloogia võimaldab riigiasutustel ühendada tehisintellektipõhise taristu, teha protsesside kaugseiret (sh reaalajas) ning täiustada tegevust kogu linnas.

Nutikate linnade juhid kasutavad IoT-d aina enam kahe olulise ülesande jaoks: kaugseire ja prognoosiv hooldus.

Kaugseire abil saavad administraatorid varasid (nt sõidukeid ja mitmesuguseid muid masinaid) jälgida nii pidevalt kui ka teatud aja järel. See võimaldab linnajuhtidel jälgida vara asukohta, toimivust ja seisundit. Teave, mida linnavalitsused sellest nutika linna tehnoloogiast saavad, aitab neil:

• kütuse-, hooldus- ja teeninduskulusid vähendada;
• linnajuhtimisprotsesse täpsemalt piiritleda;
• elanikele paremaid teenuseid pakkuda;
• sõidukite ja masinate kulumist vähendada;
• iga päev pakutavate hooldus- ja remondiaegade arvu suurendada;
• sõidukeid tõhusamalt marsruutida;
• elanike turvalisust ja linna töötajate ohutust suurendada.

Prognoosiv hooldus kasutab andmete analüüsimiseks, tulemuste prognoosimiseks ja toimingute automatiseerimiseks masinõppetarkvara. See tehnoloogia võimaldab linnajuhtidel pisiprobleemid ja kitsaskohad tuvastada ja lahendada enne, kui need muutuvad suureks probleemiks. Prognoosiv hooldus aitab nutika linna administraatoritel:

• teha kindlaks konkreetsed mehaanilised või käitamisega seotud probleemid, mis põhjustavad rikkeid või jõudluse vähenemist;
• määratleda, milliseid varuosi tuleks remondi jaoks suuremas koguses lattu varuda;
• seadmete rikkeid prognoosida ja ennetada.

Asjade Internetti investeerivad valitsused saavad seda nutika linna lahendust kasutada elanikele lisaväärtuse pakkumiseks, inimestega isiklikumal viisil suhtlemiseks, materjali ja tööjõu raiskamise vähendamiseks ning töötamise tõhustamiseks.

Plokiahela tehnoloogia

Plokiahel on detsentraliseeritud digitaalne andmebaas, milles sisalduvat teavet saab kasutada ja jagada samaaegselt suures avalikult juurdepääsetavas võrgus. Organisatsioonide ja valitsuste investeeringud sellesse uuenduslikku tehnoloogiasse võimaldavad luua tõhusamaid tarneahelaid, keerukaid protsesse lihtsustada, pettuste hulka vähendada ja tehinguid kiiresti kontrollida.

Plokiahel laseb võrgus osalejatel andmeid usaldusväärselt ja läbipaistvalt jagada ilma keskse administraatorita. See funktsioon on eriti kasulik linnavalitsuste jaoks. Linnad hõlmavad enamasti suurt hulka huvirühmi, kes peavad oma tegevuse tagamiseks, kriitilise tähtsusega otsuste tegemiseks ja teenuste sujuvamaks muutmiseks turvaliselt teavet vahetama.

Nutikad linnad kasutavad plokiahela lahendusi:

• hõlpsaks ja turvaliseks andmevahetuseks;
• asutusteülese koostöö toetamiseks;
• linna tarneahelatest ühtse ülevaate saamiseks;
• pettuste vähendamiseks ja finantstehingute kiiremaks kinnitamiseks;
• nutikamate ja tõhusamate tarneahelate loomiseks;
• auditeerimise ja nõuetelevastavusega seotud andmevaidluste lihtsamaks lahendamiseks;
• energiakasutuse, linnaehituse ja rahvastiku kasvu haldamiseks.

Servandmetöötlus

Servandmetöötlus on protsess, mille käigus viiakse andmetöötlustaristu tegelikule andmeallikale lähemale. See vähendab võrgu latentsust (viivitusi andmesides) ja läbilaskevõime liigkasutust, tagades samas teenuse järjepidevuse – ka siis, kui pilvega loodud ühendus on hootine.

Nutikad linnad üle kogu maailma kasutavad servandmetöötlust koos IoT, tehisintellekti ja pilvlahendustega, et tagada kriitilise tähtsusega riigiasutuste teenuste ja taristu järjepidevus.

Koostöös teiste tehnoloogiatega võimaldavad servandmetöötluslahendused linnavalitsustel:

• lahendada latentsuse või ühenduvusega seotud probleeme, töödeldes andmeid allikale lähemal;
• IoT või andmekeskuste andmeid töödelda, sortida ja analüüsida, et nende põhjal oleks võimalik kiiresti otsustada, mis nõuab viivitamatut sekkumist ja millised andmed tuleks pilves talletada;
• andmeid tehisintellekti ja masinõppe abil analüüsida, et panna kiiresti kokku tegutsemist toetavad ülevaated;
• edastada võrguandmeid tõhusalt ja kerge vaevaga pilvkeskkonnast servkeskkonda ja vastupidi;
• käitada rakendusi kaugasukohtades, et tehingud toimuksid kiiremini ja surve läbilaskevõimele oleks väiksem;
• täita regulatiivseid vastavusnõudeid, kasutades masinõppemudeleid, mis aitavad administraatoritele potentsiaalselt delikaatsetest andmetest märku anda.

Londoni Heathrow’ lennujaamas näiteks kasutatakse servandmetöötlust, tehisintellekti ja masinõpet kombinatsioonis 3D skanneriga looduslike liikidega seadusevastase kaubitsemise tõkestamiseks.

Liitreaalsus (LR)

Liitreaalsus (LR) on tehnoloogia, mis lisab pärismaailmale raalgenereeritud pildi ülekatte: kasutaja näeb koondvaadet, milles saavad kokku reaalsus ja fiktsioon. Paljudes organisatsioonides on see interaktiivne tehnoloogia kasutusel töötajate väljaõppe või koolituse jaoks; see võimaldab töötajatel saada selge ülevaate ka sellistest kohtadest, kuhu nad muidu hästi ei ulatuks või mida ei näeks.

Tänapäevaste liitreaalsuslahendustega saavad kasutajad teha kõikvõimalikke ülesandeid, mis ilma selle nutika tehnoloogiata oleksid muidu liiga keerulised või isegi ohtlikud. Mõned linnatöötajad kasutavad näiteks mobiilseadmeid, mis kuvavad maapinna silmitsemisel ülekattena pildi maa-alustest trassidest ja seadmetest. Sel viisil näevad töötajad kohe, kus torustikud maa all asuvad, ja saavad kindlaks teha nende seisundi. Seattle’i piirkonnas King Countys näiteks on tunnustust pälvinud otsus kasutada hübriidreaalsuse seadet reoveepuhastusjaama operaatorite väljaõppel.

Nutikate linnade valitsused kasutavad liitreaalsust ka:

• keerukate linnaplaneerimis- ja ehitusprojektide lihtsustamiseks;
• ekspertidelt nõuannete ja toe saamiseks kaugasukohas töötamise korral;
• töötajatele praktilise ja üksikasjalike juhistega väljaõppe pakkumiseks;
• aitamaks välitöötajatel töid teha kiiresti, tõhusalt ja ohutult;
• kontrollide ja loataotlemistoimingute sujuvamaks muutmiseks.